Suured lennud ja nuudlid

See oli juba korralikum lennuk. Ja korralikuma all ma mõtlen seda, et kordades suurem, aga parandusneetimised olid ikkagi näha. Juba ootesaalis nähtud veidi alla paarikümne pealine stjuuardesside bande võis anda aimu järgmise lennu suurusest. Lõpuks ometi saime lennukisse. Ei tasu ennast lollitada esmapilgul nähtud esimese klassi istekohtadest. Alles koridori lõpus kardinate taga ootab turistiklass, selline 90ndatest maha jäänud arvutitoolide moodi istmetepundar, ritta aetud niimoodi, et ükskõik mis asendis oled, pead sa ikka kõrvalolevat inimest puudutama. Õnneks mina sain akna alla ja Tommi oli minu kõrval, aga tema kõrval oli veel omakorda hispaanlasest poiss, kes sõitis samuti Austraaliasse. 

Mu esimene söögipilt

Ainus lennu pluss oli tore õhtusöök ning maitsev hommikusöök. Vahepealse aja püüdsid lihtsalt ellu jääda. Isegi kui uni silmi tikkus, oli tõsiseid raskusi uinumisega, sest kordamööda surid kas jalad, käed, selg või kael või mõni muu lihas, mille olemusest sul enne aimugi polnud. Ja kuigi kõik soovitasid võimalikult palju ringi jalutada lennukis, siis selle teostamine on suhteliselt raske, esiteks kui sa istud akna ääres, siis sa peaksid veel kahest inimesest mööda trügima. Tänu millele peaks nad üles ajama ja siis hiljem tagajärgedega tegelema. Niiet ma valisin pigem veidi paistes jalad ja istusin terve aja koha peal. Lõppude lõpuks alles veidike enne seda, kui sa mõtled, et nüüd ma jätan oma maise keha, tuleb õilsa rüütlina järjekordne maandumine. Aga noh, see oli nimekirjas juba teine maandumine, nii et olin selleks hetkeks vana kala. 

Hommikusudus nägime linnulennult enne maandumist veel Hong Kongi. Suured mäed, looklevad jõed ja suurtes puntrates kalapaadid. Veidi veel ja juba sisenesimegi Hong Kongi lennujaama. Väidetavalt maailma suurim, aga esmavaatlusel kindlasti siiani suurim. Vastu võttis meid selline jube läppunud õhk, nagu oleks ravimivanaemade kokkutuleku teine nädal ja keegi pole siiani taibanud aknaid avada. Läksin koheselt vetsu hambaid pesema. Uksel ootas mind respiraatoriga naine. "Ei tea, kas sars on veel teemas?" Vetsus vaatasid minust poole lühemad hiinlased mind kohkunud näoga. Ise puristasin aga hambapastat suust välja nii kuis jaksasin.

Tulin peagi tagasi ning Tommi lausus, et siinmail pole mõtet kraanivett juua. Loodetavasti ma siis ei joonud. Suundusime järjekordsesse ootesaali ning püüdsime sotti saada selle kolosseumi ülesehitusest. Aega meil selleks oli, sest järgmise lennuni oli kolm tundi ning järjekordselt ei teadnud me veel millise värava alt lend läheb. Viimaks saime värava teada ja ka selle, et lend hilineb kolmveerand tundi. Teel väravani peatusime söögikohas ning tahtsime proovida kohalikke nuudleid. Mina võtsin mereandidega ning Tommi veisega. Summa oli 30 euro kandis, kuid see-eest olid road üüratult suured, sellised Soome ehitajatele mõeldud suured. Imestasime, et kuidas väiksed hiinlased need endale sisse punnitavad. Kuigi süües ei olnud mul õrna aimugi, mida ma söön, või mis merekuraditega mul tegu on, pean tunnistama, et see oli mu elu üks parimaid nuudliroogasid. Sellest hoolimata pidin pool alles jätma, sest lihtsalt ei jaksnud enam. Pärast sööki läksime kiirel sammul värava poole edasi ning juba teavitas stjuuardess, et aega on, sest mingi mure on eelmise lennukiga, kes blokeerib meie lennuki ette tulemist. Sain veel oma Magic’u sidedecki kaardid üle vaadata ning aega jäi ülegi. Ootasime endiselt vastust couchsurfingusse üles pandud kuulutusele, kui mitte ühtegi jah-vastust. Ütleme nii, et kergelt hakkas ängistama mõte sellest, et esimene öö Austraalias tuleb ilmselt õues veeta.

Ja pärast pikaldast ootamist istusime eelnevast veelgi suuremas lennukis, kuid siiski oli see ülesehituselt sama mis eelmine. Oma ahistavad istekohta silmitsedes lohutasin ennast mõttega, et see lend kestab ainult üheksa tundi. Võrreldes eelmise lennuga, mis kestis 13 tundi, peaks see käkitegu olema. Lisaks sellele oli see viimane lend, sest nüüd juba Austraalia terendas. Üks kivivise veel ja kohal! Või siis üks õhtusöök, mitmed tunnid siplemist kitsa istme peal, hommikusöök ja kohal! Kuidas iganes võtta. Sai jälle istmemonitorist mitu mõttetut filmi vaadatud ning kordamööda teineteisele kurdetud, mis jäsemed surnud.