Öö enne minekut

Tätoveeritud käe vahel hoidis ta kuldse peaga nõela ja kiires tempos õmbles sealsamas tugitoolis seda väikest umbes kahe tikutopsi suurust Eesti lippu oma matkakotile. See ei olnud Tommi esimene kord õmmelda, aastaid tagasi oli ta algkursused kätte saanud sõjaväes oma riietele nimeembleeme õmmeldes. Juba oli kell üle südaöö ja mina ei olnud ikkagi midagi peale passikoopia suutnud kaasa pakkida. Ma ei tea miks, aga alles tol hetkel jõudis mulle kohale, et ma lähen ära. Lähen ära maakera teisele poolele, jätan oma kassi, sõbrad, venna, emme ja issi ning ei näe neid enam väga pikka aega. Ma ei teadnud isegi kui kaua ma neid enam ei näe.

Maksimaalselt kaks aastat, sest just nii palju on võimalik Austraalias olla, kui sul on töö ja puhke viisa (WHV).

Lahkumine oli edasilükkamatu ning iga asi, mille ma kotti panin süvendas pisut torkivat valutunnet üha enam. Niimoodi seda mõttekera ühele ja teisele poole veeretades kõrvetasin peaaegu makaronid põhja. "Kurat, see on mu viimane õhtusöök Eestis ja mina söön makarone. Kõva rahvustoit."

Aga tagasi matkakottide pakkimise juurde. Tommi pakkis koti paari tunniga, lisaks paarile t-särgile ja aluspükstele, täitis ta vaevu pöidlast veidi suurema klaaspurgikese peenrast õhukese lumekihi alt kaevatud mullaga. ”Kodumaa muld peab alati kaasas olema,” selgitas ta tähtsa häälega. Muigasin pisut omaette ja mõtlesin, kui armas ta ikka on. Ja siis nägin silmanurgast kella, pool kaks öösel. "Faaak, Tommi emme ja issi tulevad juba viie tunni pärast." Ajasurve mõjus sel hetkel ergutavalt ning järgnevalt sain mõnekümne minutiga ka enda koti pakitud. Raske oli kõik asjad seitsme kilo sisse mahutada. Aga just nii palju on käsipagasi kaal, mis oli lubatud lennukisse kaasa võtta. Lisaks veel üks elektroonikaseadeldis näkku, ehk Tommi võttis läpaka ja mina kaamera. See on hea viis kuidas muidu ülekilodesse paisuvad raamatud endaga süüdimatult kaasa vedada, sest kedagi ei huvita, mis sul seal läpakakotis veel on või kui raske see on.

Enne magamaminekut vaatasin veel korra oma helelillast märkmikust üle nimekirja, mille olin enne reisi teinud ning tõmbasin rõõmuga viimased kaasapakitavad asjad sealt maha.