Kodu olemas.

Mõtlesime juba, et peame sammud Dundas Valleys edasi seadma, aga õnneks soostus Nicolas (keskealine poissmees, kes M-iga maja üürib) ka meid väikse üüriosaluse eest majutama - 14 dollarit päev. Nii et seadsime jälle sammud K-marti ja ostsime endale uue täispuhutava madratsi ning nüüd on meil elukoht vähemalt jõuludeni. Btw, siin majas elab veel iraani türklane, keda kõik kutsuvad hellitavalt onuks. Selline muidu muhe vend, kes keelt väga ei mõika. Tšillib päevast päeva kodus ning aeg-ajalt teeb paar juhuotsa. Ostab asju ainult siis, kui need suure soodukaga on ja esmaspäeviti käib sõbraga jõusaalis. Ja oma väidetava (keegi ei tea täpselt ja keegi ei julge küsida) homoseksuaalsusega ohustab siin poiste egosid.

Kuna juba teist päeva käis suur šoppamine, rebisin jälle gumtree lahti lootusega tööd leida. Oligi, mingi Wass vajas kogemustega maalreid. M tõmbas kõne peale ja esines Tommina (meil veel kerge keelebarjäär ja ei tahtnud, et asi selle taha jääks). Olemas! Pidime järgmine päev kell seitse hommikul tema juures olema. Õhtupoole mõtlesime, et vaatame igaks juhuks koha üle ka. Selgus, et esialgu kuulutuses lubatud asukoht Parramatta tähendas aga hoopis kauget kanti äärelinnas. Meile tähendanuks see iga päev neljatunnist seiklust ühistranspordiga. Raske südametunnistusega saatsime vennale sõnumi, et selline asi ei tasu end ära. Õnneks oli Wass mõistev. Nii et jälle tööotsinguil.