Helahop, musid.
Pikalt pole miskit kirjutada olnud (kui mitu korda ma pean neid postitusi nende sõnadega alustama?!), sest elu on ikka vanamoodi
kulgenud. Tööle, magama, tööle, magama. See on see võlu, kui tuled ilma suurema
eelarveta Austraaliasse ja proovid siis siin kohapeal rahad reisimiseks kokku
ajada. Me kumbki ei kujutanud ette, et sellega nii pikalt läheb, aga
paratamatult lisandub tripinimekirja ikka asju juurde ja vähemaks ei lähe
kuidagi, kuid kuskil kuu aega tagasi võtsime end Tommiga kokku. Panime
vajalikud asjad paberile kirja ning hakkasime kokkuhoidlikult elama. Mina
lõpetasin asjade tellimise internetist ja Tommi, noh, me ei käi enam baaris
kõigile välja käristamas.
 |
| Meie list! |
Tänase päevaga on äraminekuni jäänud vähem kui kuu aega ja ma pole
kunagi varem nii elevil olnud. Tuleva nädala palgaga peaksime saama kõik
nimekirjas olevad asjad maha tõmmata ning lõpuks saame hakata seda elu elama
mille jaoks me siia tulime. FUNFUNFUN. Iga kord kui ma nüüd silmad sulen, siis
kujutan ette kuidas ookenibriis juukseid sasib, kui ma meie uhiuuel grillil
vaikselt suitsukala teen ning kuidas lahtitõmmatud varikatuse all Tommi mõnuga
kitra mängib.
 |
| Juhtus üks kord, juhtus nii ka teine kord. |
Ehk siis kuigi elu on võrdlemisi rutiinselt kulgenud võib ikkagi
mõned eredamad momendid kiirelt ette kanda. Teate neid videoid Austraaliast,
kuidas gigantsed ämblikud ei kipu WC-potist alla minema või lausa mõni madu
sisiseb prilllaua veerel? Sain sarnase elamuse, õnneks küll leebema. Nagu ikka
koristaja töö on, siis kõrgmomendid kipuvad olema vetsude koristamine. Inimesed
on lihsalt hämmastavad. Olin järjekordse koristusretkega jõudnud tualettide
koristamiseni, ohkasin kergendatult, et kõik väljaheited olid sel korral ikka
poti piiresse jäänud. Sahistasin siis kiirelt harjaga teise üle ning tõmbasin
vett, aga oh heldust, poti ääre alt kargas välja erkroheline oranžide
jäsemetega konnapoiss, ilmselt häirisin teise und või siis oli just see ta
põgenemisplaan. Kes teab! Igatahes võitles poiss veekeerme tormis ning püüdis
meeleheitlikult potist välja hüpata. Mina samal ajal kiljumas ehmatusest
tualettruumi teises nurgas, sest ega ma varem polnud näinud midagi elavat
potist välja tulemas! Jooksin siis minema ja naasin mõne hetke pärast. Torm oli
möödas ja konnapoisist jälgegi.
Õppetund. Lisaks sellele, et ma hommikuti oma jalanõude peale
astun, et kõikvõimalikud ämblikud laiaks litsuda, siis nüüdsest lasen enne häda
juba ennetavalt potis vett. Igaks juhuks.
Aga mis Tommi teinud on? Täpselt ei tea, ilmselt palju tööd. Sest
isegi stokide (karjatalitajate) ülemus sõnas, et "Bloody c*nt can work!". Iga päev, kui Tommi koju tuleb,
siis ma küsin temalt, "mis sa täna tegid?" Mille peale ta vastab:
"Lamp." Ehk siis pikemalt mõtlemata olen viimasel ajal Tommilt
küsinud, et "Kas olid täna jälle lamp?". Enamasti küll, kuid mõnel
korral juhtub ka huvitavamaid asju. Üks päev rääkis ta mulle kuidas ta nägi
lehma, kes oli surnud ja suureks õhupalliks paisunud, neli jalga jäigalt
taevasse sirutunud ning iga jala otsas mitu suurt musta-valgekirjut lindu
istumas. Muidugi oli lehmast kahju, kuid samas ei suutnud ma naeru pidada, sest
kes iganes on näinud "Balloon animals" videoid, suudab ette manada
parajalt naljaka pildi.
Teine päev rääkis Tommi, et keevitas rahulikult järjekordset
lehmaaeda, kui järsku tundis, et pükstes kisub veidi soojaks. Lõpuks kui suure
töö kõrval jäi aega mahti alla vaadata avastas, et keevituspritse oli väikse
lõkke avastanud. Nägin Tommi sisesäärel kena 10cm läbimõõduga tuulutusauku ja
järjekordselt ei suutnud ma naeru pidada. Tegijal ikka juhtub.
Viimasel ajal on nuumlaudas peetavate lehmade arv olnud madal ja
seetõttu pole ka lisatööjõudu meiesuguste matkasellide näol palgatud. Tänu
sellele läheb aeg-ajalt stokkidel kiireks, eriti siis, kui päeva üle mitmesaja
lehma sisse tuleb, keda kõiki on vaja märgistada, süstida või nagu nad seda ise
kutsuvad - processing. Seepärast oli ka Tommil võimalus
üks päev stokide tiimis olla. Samal ajal kui teised lehmadel sarvi lühemaks
lõikusid ja verd purkas nagu värskest apelsiinist, mis pressi all, sai Tommi
lehmade sabasid lõigata. Enne kui paanikat külvan, siis tegemist oli ikkagi
õnneks ainult sabaharjade lühendamisega. Kuid kuulsime naabertoa Mustlaselt, et
nii mõnigi kord, kui sabaots on väga must ning kivistunud, siis on läinud
lõikaja liiga aplaks ja ära lõiganud ka tüki päris sabast. Järjekordselt verd
kõikjal.
 |
| Sälli on valmis. |
Mõnikord ma ikka mõtlen, et vedas, kui ma stokiks ei saanud. Vush.
Iga päev peaks pilti taskusse panema. Vot, nii see elu siin veereb, aga varsti
veereme me siit minema ja kui meil hakkab lõbus olema, siis saab teil ka lõbus
olema meie jutte lugeda.
Ehk - püsige lainel! VARSTI!
